Blog By Anett Heinam. Toetab Blogger.

Contact

Nimi

E-post *

Sõnum *

Uus kodu


Aeg on kiirelt läinud ja polegi teile jõudnud avalikustada, et olen vahepeal kolinud. Kõik toimus juuni alguses kui pakkisin oma asjad kokku ja jätsin vana korteriga hüvasti. Eelmises kohas elasin koos 2 korterikaaslasega kuid nüüd olen peaaegu täiesti üksinda. Korter on küll palju väiksem, kui eelmine ja kahjuks ka hinnapooleks kallim, kuna terviklikult maksan ma makse üksinda. Samas on asukoht korteril väga super!! Lähedal on minu töökoht, kool, kui ka erinevad pargid, metsad ja veekogud.


Kui me korterit esimest korda vaatamas käisime, siis oli meie tuba täiesti tühi ning me ei osanud midagi väga oodata. Mäletan hetke, kui käes oli kolimispäev, ma esimest korda tuppa astusin ja sain šhoki, sest elamine tundus nii väikene. Õnneks suutis Germo mulle selgeks teha, et asi pole nii hull kui paistab ja nii oligi. Ajapikku harjusin ära ja nüüd ma juba armastan, seda, et kõik on nii väike, ilus ja mugav. Eelmises kohas oli mul ruumi küll aga enamus ajast ma istusin ikkagi oma voodis seega ruumipuudust mul küll pole.


Kogu korter seest on hallikates toonides, kohati on valget  sisse toodud  ning köögipinnad on tumepruunikad. Üle kõige meeldib mulle korteri suur aken, mis aitab mul kindlasti elektri pealt korralikult kokku hoida. Elutuba/köök/magamistuba on väga praktiline. Kui on tulemas külalised saan paigutada ilusti ära oma voodiriided ning teha kiiruga voodi mugavaks diivaniks. Tühjast lauast toas, sai paari minutiga Germo gaming setup, mis tänapäeval on vist enamus kodudes?!

Mäletan veel, et kolides oli suureks mureks minu hunnik riideid, millega ma ei käinud ning ilutooteid, mida ei kasutanud. Teate kindlasti seda tunnet, et küll see aeg tuleb, kui ma hakkan seda kandma..... ning kindlasti seda vanat jumestuskreemi kasutama. Õnneks suutsin mina end kokku võtta ja lahti saada enamus asjadest, mida ma tegelikult ei vaja. Kokkuvõtteks võin öelda, et hetkel on mu kapid pooltühjad ja asju on palju kergem leida.


Lisaks kõigele on korter väljaspoolt uuenduslik, maja küljes on kaamerad ning samuti koridorides, mis on lisaks veel koodidega kaitstud. See kõik annab mulle kodus olles väga rahuliku ja hea tunde. Võib öelda, et ma pole ammu juba nii rahul olnud kui praegu. :)

SUP aerutamine


Juuni teisel nädalal toimus Kõveri puhkekeskuses spordipäev, millest otsustasime me viimasel sekundil oma võistkonnaga osa võtta. Päev oli tegevusi täis- triatlonid, vibulaskmine, erinevad jooksud ning meie jaoks SUP aerutamise võistlus. Jõudsime kohale kuskil pool tundi enne võistlust ning kuna keegi meist varem SUP lauaga sõitnud polnud siis saime enne võistlus veidi proovisõitu teha. Meie 4 liikmelise tiimiga olid stardis veel 4 võistkonda. Otsustasime, et kuna oleme algajad siis proovime võistluse läbi teha põlvedel olles mitte seistes, et mitte kukkuda tasakaalu tõttu.
Finišisse jõudis meie tiim kolmandana, mis tähendas seda, et me saime medalid-juhhuu!

Olen siiani väga vaimustuses ja ei jõua järgmist aerutamist ära oodata või prooviks hoopis SUP joogat? :)


Ta läks minema...

Heii sõbrad! Kätte on jõudnud see päev, kui Germo läks ajateenistusse. Emotsioonid on nii ja naa, ma ei saaks öelda, et olen üldini rõõmus või kurb, pigem olen ma ta üle uhke ja ei jõua ära oodata, millal ta juba suppi armastama hakkab-haha!
Olime küll kuu aega täiesti üksteise külge aheldatud ja koju minnes tundub kõik kindlasti väga tühi aga selle eest üritan ma hakata jälle spordile keskenduma. Poiste ära saatmine oli väga rahulik, keegi ei nutnud, isegi mina, kes nuttis peaaegu iga kord kui Germo Soome läks. Arusaamatuks jäi minu jaoks see, miks ei avaldatud ennem koha nime kuhu poisid minema pidid. Ette sõitsid sildita bussid ja alles bussis olles said kõik teada, kuhu nad nüüd minemas on. 
Kokku kestab Germol kaitsevägi 11 kuud, mis algab baaskursusega ning juba juuli lõpus ootab teda nädalavahetusel koju tulek. Lisaks saab juba sel pühapäeval teda külastama minna ja seda ootan ma põnevusega.


Armastan sind boo ja ootame sind tagasi juba 11 kuu pärast!

Bulgaaria, Golden Sands

Reisist on nüüdseks juba päris pikk aeg möödas ning viimane hetk oleks teiega oma reisimuljeid jagada. Meie reis oli tuusik.ee lehelt ning sisaldas endas lendu edasi-tagasi Bulgaariasse, reisiesindajat, hotelli ning toitu 3x päevas. Reis kestis kokku 7 päeva ja reisikorraldajaks oli meil Novatours.

Kuna tegemist oli meie esimese reisiga siis oli meie jaoks iga pisem asi väga keeruline ja huvitav- nagu näiteks lennujaama check in. Hommik algas meil juba kell 3 öösel, kui pidime hakkama lennujaama minema. Lend ise sujus väga rahulikult- kui unustada ära kiljuvad lapsed, vägagi ebameeldivad toitupaki lõhnad ja meeletu umbsus lennukis. Kartsin alguses küll kohutavalt aga suure väsimuse tõttu magasin pool unes terve sõidu.


Kohale jõudsime kuskil 10 ajal hommikul- uurisime veidi hotelli ümbrust ning nautisime ilma rannas. Ööbisime kõik 7 ööd hotellis nimega Gladiola. Hotell oli väga normaalne, arvestades sellega, et me midagi luksuslikku ei oodanudki. Hotellis oli 3x päevas Rootsi laud, kus sai kõike head ja paremat.

Teisel päeval otsustasime iseseisvalt minna Varnat avastama. Võtsime hotelli eest takso ning sõitsime Grand mall'i uudistama. Hiljem jalutasime läbi vanalinna, käisime läbi suurest pargist ning loomaaiast. Reisikorraldaja rääkis, et tark oleks Varna tänavatelt osta suveniirid/riided aga mööda tänavaid jalutades saime aru, et hinnad on seal kallid ja kaup oli ka väga turulik.






Kolmas päev möödus meie jaoks puhates ehk olime terve päev rannas ning mõtlesime, mida edasi teha. Reisibüroo pakutud ühe päevaseid reise me vastu ei võtnud kuna need olid kallimad kui tänaval pakutavad reisid ja tahtsime ise ümbrust avastada. Seoses tänaval pakutud reisidega võtsime me vastu Nessebar'i reisi, mis oli poole odavam kui reisibüroo pakutud variant. Reis Nessebar'i algas neljapäeva hommikul, mikrobuss ootas meid hotelli kõrval ning oli täis kogutud turiste teistest hotellidest. Peale 2km sõitu otsustas mikrobuss lõpetada sõidu, mis tähendas seda, et 45minutit ootasime me uut bussi, millega edasi sõita.

Nessebar'i jõudes avanes vägev vaatepilt. Seal oli tohutult ilus aga see pisike osa kus me käisime oli täis erinevad restorane ja samasuguseid turistidele mõeldud minipoode nagu me juba näinud olime. Otsustasime, et teeme pisikesele saareosale ringi peale ja hiljem läheme sööma. Valitud restoran just kõige paremat toitu ei suutnud pakkuda aga sellegi eest väga huvitav reis oli.





Eelviimasel päeval otsustasime jala minna Aladzha mungakloostrisse. Naljakas oli see, et meile pakuti üle 10 korra taksot ning inimesed pidevalt lasid meile signaali-ilmselgelt sellepärast, et me olime ainukesed, kes jalutasid. Kokku saime tol päeval üle 15km. Klooster ise oli seda jalutust väärt, sest kohapeal oli nii mõndagi vaadata.





Viimase päeva veetsime samuti rannas ja hotelli 'turu ümbruses', kus ostsime viimased kingitused lähedastele ning endale pudi-padi. Kokkuvõtteks läks reis üsna hästi ning võib öelda, et sain endalegi reisipisiku külge ja ei jõua järgmist ära oodata. :)