Blog By Anett Heinam. Toetab Blogger.

Contact

Nimi

E-post *

Sõnum *

Paus



Ma võtsin blogimisest pausi - aga miks?

Põhjuseid on mitmeid ning esitleks kindlasti elukoha muutus.
Augustikuus kolisin ma Tallinnasse ning hakkasin siin tööl käima. Septembris lisandus töö kõrvale kool, mis muutis kõike. Alguses tundsin, et tulen vaba ajaga toime kuid järjest rohkem ja rohkem hakkas seda aega ära kaduma ning sama juhtus ka minu hobidega. Oktoobrikuu oli päris mahukas, just paar nädalat tagasi käisin ma tööl E-R ning iga päev peale tööd läksin kooli, koolist otse koju voodisse arvuti ette, et kiiresti kodutöö järgmiseks päevaks ära teha. Loomulikult tekkisid konfliktid, magasin halvasti, läksin stressi aga ometi sain ma oma asjad positiivselt tehtud. Mulle meeldib tegelikult väga koolis käia ja õppida valitud eriala, kõik tööd on minu jaoks väga põnevad ning annavad palju juurde.
Ainus asi mis mind häirib on puhkeaja puudus. Ma olen kaalunud väga erinevaid varjante kuid ma ei saa lubada endale vähem töötunde sest juba praegugi ma üksinda hakkama ei saa. Töökohta pole mõtet vahetada kuna mujal saab vähem palka ja ega keegi mind kogemusteta kontorisse ei võta.

Aga mis ma oma vabadel päevadel teen? Nädalasees on mul heal juhul 2 vabat päeva töö juurest ning siis ma tavaliselt õpin kooli asju ette ning toimetan kodus. See, et ma hobidega nendel päevadel ei tegele pole laiskus sest laisk jõuan olla ma umbes ühe korra kuus kui ma terve oma vaba päeva kodus voodis veedan. Asi on põhimõttes- mul on vaja teha tähtsamad asjad ära ning kui need on tehtud siis tegelen ma hobidega. Nädalavahetusi on mul kuus kaks ning need on jagatud pere ja Germo vahel ära sest ka meil on oma aega vaja. Ilmselgelt sealt tulebki see puhkuse aeg, mis ma saaksin hobidele pühendada aga kuna ma kogu aeg jooksus olen siis pole jällegi aega.

Eesti Blogiauhindadel auhinnalisele kohale tulekut, tundsin ma suurt motivatsiooni puhangut, aga mis sellest saanud on? See on täiesti ära kadunud. Postituste ideed on otsas, pildistajat mul pole ja tootepostitusi ma pidevalt teha ei taha. Ma näen, et olen end hakanud võrdlema teise 'parematega' ning see surub mind nii alla, et ma isegi ei tea, mis minu blogist edasi saab. Jah, ma tahan ka jõuda sama kaugele kui teised on, tahan reklaaminägu olla, intervjuusid anda, teistele eeskuju olla, postitusi 4 korda nädalas teha ja populaarseid sõbrannasid kellega üritustel käia. Blogimine on minu jaoks kui kohustus, et sinna glam maailma saada. Ma ei tee enam midagi enda jaoks, vaid ma tahan teha midagi teiste jaoks, mis on vale.

Lugesin hiljuti Elisabethi blogist, et ka tema on tegemas blogimisest pausi LINK. Postitusele lisas ta juurde video, kus räägib ta miks ta pausi teeb ning ma saan temast aru sest ka mina tunnen end nii.
Hakkasin tänu tema videole mõtlema, et kas minu blogis on üldse selliseid inimesi, kes ootavad postitusi? Sest ausalt ka mina tunnen, et minu blogipostitusi küll keegi ei oota. Kui tuleb siis tuleb, mõned ikka loevad. Tagasiside postituste alla on alati oodatud ning võimalikult palju. Öelge halvasti, kiitke või mida iganes-peaasi, et ma saaks aru, miks te siin olete?

Kindasti ma ei lõpeta blogimist igaveseks. Lihtsalt hetk on praegu selline, et ma tegelen parem teiste asjadega ning üritan lahti saada tundest, et blogi on mu kohustus. Kui tuleb mõni hea idee siis ma ikka kirjutan sellest.
Loodan, et te minu blogi ära ei unusta selle aja väitel. :)

Kommentaare ei ole