Toetab Blogger.

pühapäev, 17. juuni 2018

Eesti blogiauhinnad 2018

 Eile toimus juba neljandat korda Eesti Blogiauhinnad, mis on minu kui blogija jaoks väga suure tähtsusega üritus. Eelmisel aastal suutsin võidu koju tuua, kuid sel aastal ei tegelenud ma enda promomisega absoluutselt, kuna toodan vähem sisu ning aega napib.
Üritus toimus Telliskivis Vaba Lava teatrihoones, mis mulle väga meeldis. Lava kujundus oli väga äge, samuti ka töötoad, mis olid mõnusalt hämarad ja suuri patju täis, kus mõnus istuda oli. 
Valisime Liisaga Promoty töötoa, mis oli päris huvitav- räägiti pikemalt sisuturundusest, koostöödest ja Merili oma kogemusest.

Pilt- Anton Klink

Auhinnagala oli see aasta teisiti, kuna auhinnad said ainult esimesed kohad. Lisaks oli leitud väga äge kõlari lahendus, mis meenutas veidi Playnuppu ja filmi-teleauhindade jagamist. Õhtujuhiks oli Anu Saagim, kes minu arvates sobib sellesse rolli väga hästi. Mulle meeldis, et blogijad kes esikoha said, olid kohustatud Anuga rääkima. Näha olid, et enamused olid täiesti šokeeritud nende küsimuste peale, mis Anu küsis kuid pealtvaatajana oli kõik puhas meelelahutus lisaks tegi see terve õhkkonna huvitavamaks. Samas mõistan ka 100% blogijaid, kes pigem kirjutavad kui räägivad, sest selline olen kohati ka mina.

Mida ma iga aasta peale EBA't näen on tohutu vingumine erinevates blogides. Selle aasta probleemiks oli ilmselgelt see, et esikolmikut lavale ei kutsutud aga üritusele kohale kutsuti kõik. Ma ei tea, minu arvates on see väga nõme põhjus vingumiseks. Kui asju ei saa, siis mina ei lähe?!
Ilmselgelt esikolmik saab Mari-Leenult kirja aga põnevuse säilitamiseks on tarvis, et kõik kohale tuleksid, et blogijatel ja lugejatel endal huvitavam oleks. Kui saaks ainult esikoht kirja siis oleks jumala igav ju? või mitte? Mõelge natuke suuremalt- auhinnagaalad, kus on nomineeritud samuti 3 filmi/staari/telesaadet/bändi, kas nad jätavad tulemata või vinguvad pärast, et ei saanud midagi? või jätavad sellepärast meigi tegemata? :D

Meenutades 2016 aasta EBA't, mis toimus Wabaduse kohvikus, kus kõik olid kokku surutud. See oli äge, see oli nagu väga lahe ja KÕIK olid seal kohal. Sel aastal märkasin seda, et kõik valgus kuidagi väga laiali(rahvas) ja kohal oli tohutult palju võõraid, lausa mingid turistid, kes nautusid oma tasuta jooke. Blogijates tundsin ära Malluka, Jane, Marieli, Eveliisi.. kellegi kindlasti veel aga teised täiesti 0. Samuti paljud esikohad olid minu jaoks täiesti tundmatud nagu kas te üldse jagate enda blogilinke blogijate facebooki grupis?

Kokkuvõttes olin mina üritusega pigem rahul ja ootan juba uut aastat ja uusi lahendusi.

Pilt- Anton Klink
PS! Tulemusi vaadates märkasin, et jõudsin enda kategoorias kümnedale kohale seega aitäh teile kallid sõbrad! :)

Kommentaare ei ole

Postita kommentaar